Taaskord sattusin ühele Kolmapäevaku etapile, sedakorda toimus see Viimsis. Võin öelda, et praeguseks läbitud võistlustest (neid pole küll eriti palju), on antud rada olnud kõige raskem - palju muda ja libedaid juurikaid, lisaks paar kraavi (muda+vesi). Kui prooviringile läksin, siis jõudes esimese mudamülkani, tekkis mul küsimus, et nalja teete või? Seda rada ei saa ju sõita! Tagant tuli võistlejaid hirmsa hooga ning mudas seistes ei ole eriti tarka kohta kuhu eest ära hüpata! Olin kindel, et sellel rajal kulgeb mul suur osa ajast seistes ja taganttulijaid mööda lastes... Kuigi olin kodus lasknud rehvid enda arust piisavalt tühjaks (2,4 ja 2,6 bari), siis prooviringil jäin õigepea seisma ning tühjendasin neid tunde järgi veelgi. Kuna prooviringi lõpuks oli mul ikka tunne, et madalam rehvirõhk aitaks natukenegi kaasa raja läbimisele, siis seetõttu sai peagi taas susisevat häält minu ratta juurest kuulda. Startides tuli aga varsti välja, et saab rada läbida küll - võistlustunne tekib peale kiibi piiksumist ehk aja käima minemist, kohe sisse. Kuigi mõnes suurema mudaga kohas tulin rattaseljast maha, siis reaalseid kukkumisi ei olnudki, va. vist siis kui keegi tagant tuli ja ma clippe lahti ei saanud ja külili käisin.
Koht pole hea, aga no nõrgemad ei osalenudki! 4/5st (tavaliselt Kolmapäevakutel võistlejaid M14 klassis 10 kandis).
Veel paar fakti:
Koju jõudes rehve pumbates selgus, et mõlemas oli sees vaid ~1,6 bari;
Ratas oli nii mudane, et isegi peale täna tehtud aiavoolik-survepesu ei saanud kõike muda igaltpoolt maha!
Mõned pildid võistusest (autor Jaanus Ree) ja mudasest rattast:
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar