
Silla ületamine ratas käekõrval, oli esimesel korral muidugi paras piin - lisaks sellele, et ma algaja rattur olen, kardan ma veel ka kõrgust! Aga järgmistel kordadel läks juba kõvasti lihtsamalt (läbisin rada mitu korda). Peale seda sai veel natuke tiirutatud Pirita metsas ning siis koju tuldud. Kakumäe Kolmapäevakuni on jäänud täpselt kaks nädalat (mis eeldaks nagu, et ma taas Kakumäele roniksin..).
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar